Kool

Kernu kooli kroonika


Kooli kroonika 1.osa

Laupäeval 1.XII.1928 rahvajutu järgi puudunud Kernu vallal XIX a esimesel poolel kool. Ainsaks haridustöö tegijaks osutus Hageri kiriku köster, käies lapsi loetamas Kernu vallas Kohatu külas asuvas Ülevainu talus. Kuid sellest oli vähe, et üldist kirjaoskamatust kõrvaldada. Seda märkasid mitmed ärksamad taluperemehed, eriti Kohatu küla Nõukse koha peremees Kustas Ilves. Tahtes võimaldada lastele kooliõpetust, ehitanud Kustas Ilves omal kulul ( vald kartnud suuri väljaminekuid) oma talu maa pääle koolimaja, mis tänini veel püsib. Et kooliõpetaja või tolleaegne ”koolmeister” puudus, siis saatnud K. Ilves oma poja linna õppima, kes pidi sääl end Kernu “koolmeistri” ametile ette valmistama. Poeg August asus pääle õppimise lõpetamist Kernule õpetajaks. Ta elab praegu, kaupleb loomanahkadega, käies neid taludest üles ostmas ja jällegi edasi müües. Isalt pärit talu müüs ta ära. Kool algas esimest õppepäeva 15. okt 1869 aastal, Kustas Ilvese poolt püstitatud koolimajas. Koolikursus kestnud 5 aastat. Ruum muutunud õpilaste arvu suurenedes 30 õpilasele kitsaks, siis käinud koolmeister A. Ilves Hageri kirikuõpetajat Hoerscelmanni palumas, et ta katsuks mõjuda tolleaegse mõisahärra Christian von Rosenthali pääle, koolile tarvis mineva maa-ala suhtes, mis asuks keset valda, kuhu võiks siis püstitada ruumikama koolimaja. Mõisahärra Chr. von. R. annud maa ja palgid, kuna vald ehituskulud pidanud kandma. Uue koolimaja ehitus edenes jõudsasti, nii et 1874. a sügisel algas koolitöö juba uues koolimajas. Asukoht Pärnu maantee ääres umbes 42 km Tallinnast, vallamaja kõrval. Tähtsamad õppeained olid tol korral pühakirja õpetus, piiblilugu, katekismus, mis kõigil pidi, nagu August Ilves ise tähendab “tubli käes olema.” Nädalas oli 10 tundi piiblilugu, ühel päeval vana, teisel päeval uus testament. Katekismust oli 3 korda nädalas, rehkendamist 5 tundi nädalas, laulmine igapäev, kus suurt rõhku pandi koraalide laulmisele. Laupäeviti käisid koolis need, kel 3 talvet käidud enneõpitud aineid kordamas. Suvel käisid kõik õpilased kord kuus koolimajas koos, ka kordajad. Kordamine kestis kuni leeriajani (16−17 a). Pärast 7. aastat koolitegevust August Ilvese asemele tuleb koolmeistriks 1878. a Kuuda seminari lõpetaja Johannes Mikiver. J. Mikiver astus ametisse kooli , valla poolt sai palgaks 100 rubla aastas, pääle selle veel 30 rubla kantselei tööde eest. Õpetaja täitis tol ajal ka vallakirjutaja kohuseid. Samuti oli ka valla asjaajamine koolimajas, vallamaja puudusel. Õpetaja Mikiver oli ka agar põllumees, koolimaja ümbritses kännastik, täis võsu ja prahti, seda puhastas ja haris Mikiver soetades nii koolimaja juure põldu, ka pani ta aluse rohuaiale. Õpetus oli õpilastele maksuta, tuli ainult petrooleumi raha maksta. Õppeained samad kui Ilvese ajal, juure tulid ainult maateadus ja maakaardi tundmine, hiljem mõne aasta järele vene keel. Tunnid algasid hommikul kell 8 või 9 kestsid kella 1ni. Siis vahepääl üks tund lõunat ja kella 2−4 oli jällegi koolitöö. Koolipidusid sel ajal ei peetud, nende korraldamiseks ei antud luba. Igal aastal oli koolis jõulupuu, kust ka lapsevanemad osa võtsid. Jõulupuu hääks kingitud mõisnikult 10 rubla, mille eest soetati lastele raamatuid, maiustusi, mis kingiti lastele. Koolikohustus algas 10 aasta vanuselt. Kes ei ilmunud õigel ajal kooli, pidi maksma trahvi 5 kopikat iga puuduva kooli päeva eest. Kool algas õppetööd ikka 15. oktoobril ja lõpetas 15. aprillil kevadel. Kooli konvendi otsuse põhjal võidi koolitöö algust 2 nädalat edasi lükata. Kooli konvendi moodustasid kohalikud mõisnikud, kirikuõpetajaga eesotsas. Pühade vaheaegu oli enamasti 2 nädalat. Jõulu ajal algas pääle Kolmekuninga päeva kohe järgmisel päeval õppetöö. Läbi lugenud 22. mail 1932. a õige J. Mikiver.

Kernu kooli kroonika, 2. osa

1896. a lahkub kohalt õpetaja Joh.Mikiver, asemele valitakse vallavolikogu poolt Otto Kask, kes kuni tänini Kernu algkoolis tegutsenud koolijuhatajana. 15 oktoobril 1896. a sügisel algas Otto Kask oma õppetegevust. Kooli elu ja kord jäi algul muutusteta, juure tuli ainult vene keel. Ka õppeained, nagu: matemaatika ja maateadus pidi õpitama venekeeles. Emakeelt jäi 6 tundi, ka usuõpetust 6 tundi nädalas, viimane oli ka eesti keelne. Iga päev tuli töötada 6 tundi.

Varemalt, kui kooli õppekeeleks oli eesti keel, käisid kooli revideerimas kiriku õpetaja, vahete-vahel kooli eestseisjad, vöölmünder. Õppekeele muutudes vene keeleks tuli ka koolidesse uus revident − rahvakoolide inspektor. Йнспектор Народныхъ училищъ Ревельского 2 района, ühtlasi püsis revidendina kohalik kirikuõpetaja.

Lapsed pidid 10-aastaselt kooli ilmuma, 3 talvet sundsuslikult iga päev koolis käima. Pääle 3. talvet veel igal laupäeval pääle lõunat kell 2 kordamisele ilmuma, mis kestis 16.-17. eluaastani. Juhtus ka enam edasipüüdjaid õpilasi, kes ei leppinud ainult 3. talvega, vaid käisid 4 talvet. Viimastele pidin omast ajast juurde pühendama, et neid edasi saaks viia. 4 jaoga töötada igapäev, tegi nädalas umbes 45 tunni ümber. Tööd oli palju, kuid see meeldis mulle. Paljud neist õpilastest on nüüd, mitmed kõrgemaid õppeasutusi lõpetades, meie omavalitsuste jne avalikkudeks tegelasteks. Koolirevidendid, rahvakoolide inspektor ja kirikuõpetaja olid koolitööga rahul, ka polnud siis rahva hulgas rahulolematust märgata.

Olgugi, et koolid, külakoolid allusid ametlikult riigi poolt määratud inspektoritele, olid kohapäälseteks ülevaatajateks kohalikud kirikuõpetajad, kellede näpunäidete mõjul inspektorid sageli toimisid. Juhtus sageli, mis kirikuõpetaja arvas, et pole hää, seda ei tunnustanud kah inspektor hääks ja vastupidi.

Hageri koguduse õpetaja on kaunis vabavaateline, eriti tolle aja kohta, selletõttu oli võimalus väikesi laste õhtuid ja koolipidusid korraldada. Alguses sai rahvale maksuta laste poolt kahekõnesid, salme ja 2-3 häälelisi laule ettekantud. Neid korraldasin 3-4 aasta jooksul, osavõtt oli suur. Aegamööda sai ka 2-3 vaatusliste näidenditele üle mindud. Õhtud laulude ja näidenditega olid juba maksulised. Sissetulek või puhaskasu läks kehvematele õpilastele toetuse andmiseks, kas jalavarjude, riiete või õppetarvikute näol. Hiljem sai lastepidude puhtast kasust klassikoristaja ja kütja palgatud. Vene ajal pidid klassi puhastama ja kütma õpilased ise, seda tehti hommikuti enne tunde või hiljem pärast tunde kõik õpilased kordamööda üks päev. Ent see osutus sageli õige tülikaks ja õpilastele aegaviitvaks toiminguks just märgade hagude tõttu. Ka õpilased olid päri ja nii saigi kooliteenija kaubeldud. Nüüd Eesti Vabariigi algusest on õpilastepidude puhaskasu õpilasraamatukogu ja õppereiside korraldamiseks kasutatud.

1920 loodud koolivõrk on Kernu algkool 6 kl. määratud, kuna koolimaja vana ja väikene, kokkuvarisemas. Lapsi üle 40 sisse ei mahu. Eesti Vabariigi alul sai I, II ja III klassiga töötatud, mis oli väga raske suure lastearvu tõttu, sest tulid juure Haiba kogukonna lapsed. ( 1911. aastal põles Haiba koolimaja maha, sellejärele töötas nende kool mõnda aastat Haibas Ülevainu talu ruumides).

Haiba kogukonna lastearv oli sedavõrd väike, et koolivalitsus neile õpetajat maavalitsuse palgaga ei luba, soovitati Kernu algkooliga ühineda. Haibalased ei tahtnud Kernuga ühinemisest midagi kuulda, nii jäid 1920/21. õppeaastal Haiba kogukonna koolikohuslised lapsed koju. Maa koolivalitsus polnud ka järgmiseks õppeaastaks nõus haibalastele õpetajat saatma, ja haibalased omal kulul ei tahtnud õpetajat ja kooli ülalpidada, siis lõpuks 1921/22. õppeaastal saatsid lapsed kooli Kernule.

1920/21. õppeaastal avati 3. kl. Kernu vallamaja saalis, valiti ka teine õppejõud pr. I.Kütt. Kooli majanduslik olukord oli vilets , eriti õpetajale. Õpetajal oli kasutada üks õige tilluke toake, köögita, ühegi kõrval ruumita. Tol ajal oli vabu õpetaja kohti soodsemate majandusliste oludega, kui Kernu, nii siis lahkus prl. I.Kütt 5-nädalise töötamise järgi Kernult. Haiba kogukonna lapsed jäid koju jällegi aastaks.

Samal õppeaastal umbes veebruari-märtsi kuus saatis maakonna koolivalitsus Kernule jällegi teise õppejõu, prl. Trimmi ent vallavalitsus leidis, et koolitöö mõjuda segavalt vallavalitsuse asjaajamisele ning otsustati koolitööd vallamaja saalis mitte lubada. Vallavalitsuse poolt oli valla vahimehele või kojamehele ülesandeks tehtud õpetajat mitte sisse lasta vallamajja.

Kernu kooli kroonika, 3. osa

1921. aasta sügisel avati uuesti vallamaja kohtusaalis kolmas klass, õppejõuks Marie Johanson, siis tulid ka Haiba kogukonna lapsed kooli. See klass töötas 1921/22. õppeaasta korralikult. Koolipidusid oli õppeaasta jooksul 2, puhaskasust õppereis Tallinna ja selle ümbrusesse. Lastearv kasvas, vallamaja saal jäi kitsaks. Maakonna koolivalitsus juhtis tähelepanu Kernul tühja seisva härrastemajale. Ent rahvas ja ka vallavalitsus ei pooldanud mõisa. Oli palju vaeva enne kui rahvas harjus mõttega härrastemaja kasutada kooliks. Kernu valla valitsus sai mõisa teiselt korralt 5 tuba ja 1922/23. õppeaastal töötas õpetaja Johanson III ja IV kl. mõisas, kuna I ja II kl. koolijuhataja O.Kask´iga töötasid vanas koolimajas. V klassi ei saanud sel õppeaastal avada õppejõu puudusel.

Laste suure arvu tõttu oli ruum vanas koolimajas kitsas. Ei olnud klassis enam laua ruumi õpilastele kirjutamiseks. Maakonnakoolivalitsus andis loa viia kõike klasse mõisa. Vallanõukogu pikendas kooli üleviimise järgmiseks õppeaastaks. Ent lapsed, kes kõige rohkem kannatasid ruumi puuduse alla ja et lapsevanemad ka pooldasid I ja II kl. üleviimist mõisa, siis võtsid õpilased ise pingid ja muu koolimööbli ja viisid 1923. a märtsikuul I ja II kl. mõisa.

Sel õppeaastal oli ka õppereis õpilastega Tartu. Sel aastal lahkus Marie Johanson.

1923/24 õppeaastal avati ka V klass. Töötati kolme õppejõuga: Otto Kask, Jenny Paulsen ja Linda Valter. Õpilasi oli I klassis 30, klassijuhatajaks L. Valter, II kl. 20 ja III 21 õpil. klassijuhat. Otto Kask. IV kl. 25 ja V 7 õp. klassijuhatajaks Jenny Paulsen. Kokku 103 õpil. Koolinõunik käis 2 korda kooli revideerimas, oli tööga rahul. Pidu õhtuid 2 ühes käsitöö näitusega. Õppereise oli 2, 1. Varbola kantsi varemetele ( s.o. Pölli Jaanilinn) 2. Narva laulupeole lastekooriga ühtlasi õppereis ka Rakvere linna ja ümbrusesse.

1924/25. õppeaastal avati ka 6. kl. Töötati nelja õppejõuga: juhataja Otto Kask, Robert Viher, Marie Haber ja Aliide Mesila. Õpilasi oli I kl. 32, klassijuhatajaks oli M.Haber. II kl. 20 õpilast ja klassijuhataja O.Kask III kl. 20 ja VI 5 õpil. oli üks komplekt. Viimase klassijuhiks R. Viher. Samuti moodustas komplekti IV kl. 27 õpil ja V kl. 3 õpil. klassijuhatajaks A.Mesila. Kokku 109 õpilast.

Pääle Kask´i kõik noored õppejõud algasid tööd huvi ja agarusega. Et paljudel õpilastel igal õhtul koju minna liig kauge, eriti Haiba kogukonnast olevatele õpilastel, asutati kooli internaat. Nii et lapsed võisid terve nädala veeta koolimajas. Neil on oma magamisruumid 1 tütarlastele, 1 poeglastele. On oma teenija, kes muretseb sooja söögi eest, on ka söögituba, kus teatud kellaaegadel õpilased süüa saavad. Toidu ja selle valmistamise kulud tasuvad vanemad. Tänu ka vallanõukogule, et nad ruumide juurevõtmisega vastutulelikud on olnud. Rahvas oli õppejõududega rahul, ainult O.Kask´i pääle oli maakonna koolivalitsusse saadetud kaebus lastega liig karmi ümberkäimise põrast, mis koolinõuniku kohapääl käigu puhul kaebuse tagasivõtmisega likvideeriti.

Tol õppeaastal revideeris koolinõunik H. Summer kooli 2 korda. Oli tööga rahul, ainult klasside seinad näevad väga räpased ( tapeedid mustunud, räbalais), ei jätnud hääd muljet.

Sama õppeaasta 1925. aasta kevadel lõpetasid esimesed õpilased Kernu 6. kl. algkooli kursuse ( s.t. 6 kl.) alljärgnevad 5 õpilast: Aleksander Liiv, Reinhold Lüllman, Evald Rennik, Rosalie Traublum, Rudolf Uljata. Aasta jooksul sai 2 õpilaspeo õhtut korraldatud, 1 eel jõulupühi, teine märtsikuus. Esimese peo puhaskasu tarvitati raamatuköitmise materjali muretsemiseks. Teise peo sissetulekuga korraldati pääle koolitööd õppereis Haapsallu ja säält edasi Hiiumaale. Ülejäänud rahast osteti õpilaste raamatukoggu uusi raamatuid.

Kernu kooli kroonika, 4. osa

1925/26. õppeaastal algas koolitöö. 28. sept. õpetajate koosseis oli endine, õpilasi arvult 105. Õpilasi tuli Ruila kogukonnast, kus ainult IV kl. algkool, samuti ka väljas poolt Kernu kooliringkonda, nimelt Laitse vallast. I kl. õpilasi 2, II kl. 21, III kl. 20, IV kl. 20, V kl. 20 ja VI kl 4 õpil.

Klassikomplekte oli 4: I kl. klassijuh. O. Kask, II kl. klassijuh. M. Haber, III-IV kl. klassijuhatajaks A. Mesila ja V-VI kl. klassijuh. R. Viher. 7. oktoobril umbes 10-päevalise töötamise järele lahkus kohalt R. Viher, minnes kaitseväeteenistusse. Maakonna koolivalitsuse poolt saadeti kohale tagavara õpetaja Liebus asendama seni, kuni avanesid vallavalitsusel valimise võimalused seaduse päraselt.

Vallanõukogu valis uueks õppejõuks Jüri Vanaveski, kes aga kohe kohale ei saanud asuda. Selletõttu asendas maakoolivalitsuse tagavara õpetaja 7. okt. kuni 18. oktoobrini. Siis asus J. Vanaveski koolitööle, töö kestis takistusteta edasi.

Internaadis oli ülalmainitud õppeaastal 60 õpilast, missugune arv raskendas väga korrapidamist õpetajatel, sest koolijuhataja elas ja elab praegugi vanas koolimajas umbes 1,5 – 2 km eemal. Tuli sel ajal õpilaste poolt palju mööbli, nagu: koolilaudade, klassi ja magamistoa uste, õpetajate laudade ja toolide lõhkumist ja ka muid korratusi, õpilaste seas avalik kaardimäng isegi mängukaartide valmistamist ette. Õpetaja Vanaveski leidis ka, et mööbel polla küllalt tugev, pole üldse kõlbuline koolimööbliks, ent esimene väide pole küllalt põhjendatud, sest seina kaarte ja tabeleid kuhu augud tekkisid, ei valmistata kunagi tugevamast materjaalist, kui paberist ja teiseks järele jäänud koolimööbel püsib päris korralikuna praegugi veel. Mööbli pärast tekkisid õpetajate ja juhataja vahel väikesed konfliktid, mis aegamööda süvenesid.

Härrastemaja alumiselt korralt vabanesid kahe asuniku väljakolimise tõttu mõned ruumid, mõisasaal, paar tuba ja köök, mis ka kooli kasutada jäid. Et õpilaste söögituba väga ebasoodsal kohal asus ja et õpetajatel Haberil ja Mesilal tuli leppida asjaoluga, et internaadi söögikeetja nende ühist kööki ka veel internaadi köögiks tarvitas, siis oli õpetajate omavaheliseks arutlemiseks söögitoa ja samuti ka internaadi köögi allaviimise küsimus päevakorral. Ka lasti valla poolt allolev pliit remonteerida ja üks tubadest sai kooliteenija korteriks. Teine tuba, mida oleks õpilaste söögitoaks võinud kasutada, vajas hädasti remonti. Sääl oli laekrohv osalt sisse langenud, osa aga rippus laes ja kogu lagi oli hädaohtlikult pragunenud. Hoolekogu otsustas, mitte enne remonti söögituba alla viia, seda pooldasid ka lastevanemad. Ent ühel päeval (oli õpet. Haberi korrapidamisnädal) oli pr. Haber lasknud ilma juhataja sellekohase korralduseta laste söögitoa lauad, pingid ja kastid õpilastel alla, katkise laega tuppa kanda. Koolijuhataja seda nähes, lasi pingid jne. jällegi üles tuua, endisesse ruumi tagasi. Tekkis suurim tüli, kus üksteisele sõnu loobiti, tagajärjeks − õpetaja Haberi kaebtus maakonna koolivalitsusse. Et esimesel kaebtusel soovitavat tagajärhe polnud, saatis õpetaja Haberi koolivalitsusele uue üksikasjalise, muidugi endale kaitset otsiva pika kaebekirja, muidugi paludes juhatajat tema kompromiteerimise pärast vastutusele võtta. Nähtavasti ei tegutsenud maakonna koolivalitsus küllalt kiiresti kaebtuse lahendamisel, lisaks tuli veel J. Vanaveski kohalt lahti registreerimise palve, viimase puhul sõitis koolinõunik H. Summer kohapääle asja lahendama. J. Vanaveski midagi olulist lahkumise põhjuseks ei esitanud, jäi siiski omast palvest hoolimata kohale, olgugi et koolinõuniku poolt lahkumiseks ei tehtud takistusi. Seekord seati siis jällegi koolinõuniku kaasabil rahu majja.

Samal õppeaastal muretsetu ka mõned õppeabinõud: loodusloo pilte 2740 mk väärtuses ja magneedi pulgad. Laste s.o õpilaste raamatukoggu 12 uut raamatud, viimase täiendamiseks.

Samal õppeaastal korraldatu 2 õpilaspidu, millede puhastulu üldsummas 5000 mk kulutati ekskursiooniks Viljandi ja viimase ümbrusesse tutvumiskäiguks.

Õpilaste kooliskäimine oli korratu, puuduvate päevade arv suur, selletõttu trahvimine sagedane nähtus. Ka leidis õpetaja Vanaveski, et lapsed oma vanuse kohta vähearenenud olla, eriti neljandas klassis, kus hr. Vanaveski klassijuhatajaks. Neljandas klassis osutus palju õpilasi nõrkadeks, jäid teiseks aastaks. Neljanda klassi kursuse lõpetasid järgmised õpilased: Salme Jenk, Eduard Alender, Rudolf Kõpper, Oskar Leomar, Leonhard Lindvers, Arnold Lüllman, Julius Meibaum, Linda Bucht, Raimond Prantsa, Johannes Puhm, Hilda Rammus, Helmi Reintam, Erika Semei, Salme Suitslep, Alfred Suitslep, Rudolf Teinberg, Elfriide Traublum, Rudolf Tummeltau. 5. klassi kursuse lõpetasid neli õpilast: Salme Malberg, Emilie Puhm, Arnold Suharov ja Salme Uljaste.

Koolinõuniku poolt sai revideeritud kooli 3 korda õppeaasta kestel.

Kernu kooli kroonika, 5. osa

1926/27 õppeaasta.

Kooliõpilasi üldse 105. I kl.20 õpil.; II kl.20 õpil. III kl.22 õpil. IV kl 20 õpil. V kl. 6 õpil ja VI kl. 17 õpil. Koolitöö algas 4. Okt.1926 a. sügisel ja lõppes kevadel 31 mail 1927 a.

Õpetajad kõik endised pääle Jüri Vanaveski kes lahkus kohalt, tema asemele määrati maakonnavalitsuse poolt Helmuth Treuman, pääle selle määras maakonnavalitsus lisatundidele, mis kogunes arvult 15 tunniandja , Olga Kask´i, nii oli tol õppeaastal 5 õppejõudu.

Ka oli moodustatud 4 klassikomplekti. I-II kl. klassijuhatajaks O.Kask III-V kl. klassijuh. M. Haber IV kl ja klassijuh. H.Treuman. VI kl.klassijuhatajaks A.Mesila.

Sel aastal kannatas kool Kernu vallamaja mahapõlemise tõttu ruumipuuduse all. Möödunud õppeaastal asunikkude poolt vabastatud ruumid, läksid vallavalitsuselekasutatavaiks ruumideks, ühelt poolt, kuna teisel pool elas, kelle tarvitada hulk ruume, tube seisid kasutamata. Koolil puudus õpilaste köök ja söögituba, kuna asunik Madis Liiv kooli kõrval asuvaist ruunist kööki ega söögituba ei annud, vaid teisest tiivast, kuhu lapsed olid sunnitud läbi lume käima; viimane asjaolu tekitas ka lastevanemates nurinat, ent polnud parata,

Samal aastal tekkis rahva seas lahkarvanusi. Ühed, kes pooldasid mõisa ostmist kooli ning vallamajaks, teised, kes toonitasid uue vallamaja ehitamist, põhjendades, et mõisa remont ületada nende kahe maja ehitamiskulud. Härrastemaja arvati mõnelt poolt ka vanaks., kokkuvarisevaks majaks. Ka maavalitsus omalt poolt pooldas härrastemaja ostmise mõtet, selleks tulid maavalitsusest kohale insener arhitekt Treuman ja koolinõunik H.Summer, et selgusele jõudabmaja väärtuses ja vastupidavuses ning teine, et selgitada rahvale härrastemaja ostmise tulu, lihtsalt teha propagandat härrastemaja omandamiseks, ent polnud tagajärgi.

1927 a. kevadel algas vana vallamaja põlenud varemetele uue ehitamine. Kuna koolimaja jäi ikkagi sinna rahva poolt siunatud härrastemajja. Muide läks koolitöö kaunis rahulikult ja edukalt.

Sellel õppeaastal möllas ülemaa kõigis koolides sarlaki taud. Kernu algkool oli puutumata taudist kuni aprilli kuu algul, mõni päev eel lihavõtte pühade vaheaega sulges Hageru jsk arst dr. Mattei 8. april. kuni pääle pühi, koolivaheaja möödumiseni 21. april. kooli.

Pääle vaheaja ilmusid kõik õpetajad jällegi koolitööle, kadunuks jäi Aliide Mesila, kes ei ilmunud ka järgmisel töö päeval kohale, kuna kolmandal päeval juhuslikult kuulsime, et viibivat Tallinnas nakkushaiguste haigemajas sarlakis haigena. Sai säält järele päritud ja ka ühtlasi maavalitsuselt asetäitjat õpetajat palutud.Ka eeljõulud oli A. Mesila haige ja määrati arsti poolt 2.nädalaks puhkusele, siis asetas teda tunniandja Kask ja ka teised õpetajad, ent maakonnavalitsus kelle korraldusel sarnane asetamine sündis ei hinnanud seda vaeva milgi kombel.

Umbes 24.aprillil tuli kohale maavalitsuse tagavara õpetaja Martin Ludvig ning töö kestis, kuni tuli uus taudi puhang. 5.mail suleti jällegi kool jsk arsti korraldusel kuni 13 maini. Kooliruumid puhastati ja desinfitseeriti uuesti.

Koolitöö algas 23 .mail uue hooga, 25.mail ilmus ka õpetaja Mesila jällegi kohale tervena. M.Ludvig lahkus.

Õpetajate vahekord juhatajaga oli kena, energiline oli H.Treuman koolis korra loomisel, ei kordunud enam eelmise kooliaasta mööbli jne lõhkumised. Vähe halb oli teiste õpetajate, ennem kohal viibinud õpetajate suhtumine tunniandjale, püüti avaldada viimasele vaenulikkust ning arvati üldse tunniandja koha pääle määramist maavalitsuse poolt "onupoja"poliitikaks.

Lõpetasid kevadel IV klassi kursuse järgmised õpilased- Pauliine Jenk, Leida Marie Malberg,Voldemar Milder, Valter Ferdinand Metsküla, Asta Johanna Luthverk, Herbert Heinrich Nurmland, Elmar Johannes Hunt, Arnold Aleksander Teek, Valter Miller, Adolf Heinrich Leomar, Alfred Johannes Suitslep, Helmi Aliise Gengelbach, Salme Gutman.

VI kl.kursuse lõpetasid-

Olga Johanson, Siegfried Georg Kuhli, Alfred Adolf Välja, Liibov Vekman, Anna Liiv, Aleksander Treiberg, Meeta Malberg, Ernst Leonhard Poverus, Jaan Kõpper, Hilda Hermiine Auman, Olga Veneida Kraam, Alfred Heinrich Pootsman, Paul Kraam, Ervin Rudolf Reintam, Arnold Klaas, Pauliine Tikenberg, Johannes Sooman.

Koolinõunik käis 3 korda õppeaasta kestel. Koolipidusid kaks, ekskursioone polnud haiguste tõttu.

1929 I 23

1927/28 õppeaastal algas koolitöö 1927.a. 3.okt. Tööd jätkati kolme määralise õppejõuga ja ühe tunniandjaga. Üks määraline õpetaja Aliide Mesila lastearvu kahanemise ja sellega kaasaskäiva klassikomplekti koondumisega maavalitsuse sellekohase korralduse tõttu lahkus kohalt.

Õpilaste üldarv 90. I kl.12 poissi ja 10 tütarl. II kl. 7 poissi ja 3 tütarl. III kl. 10 poissi ja 10 tütarl. IV kl. 5 poissi ja 15 tütarl. V kl. 7 poissi ja 5 tütarl. VI kl 4 poissi ja 2 tütarl.

3 klassikomplekti moodustati järgmiselt :

I-II kl. juhatajaks O.Kask kokku 32 õpil. III-VI kl.-juhatajaks Helmuth Treuman 26.õpil. kompl. IV-V kl.-juhatajaks M.Haber 32 õpilasega kompl. Tunnid jaotati nelja õppejõu vahel: Otto Kask 22 tundi, M.Haber 28 tundi ja H.Treuman 28 tundi ja A.Kask lisatunnid arvult 10.

Õppeaasta möödus korralikkus töös ühegi koolitööd segava takistuseta. Samuti tekkis jällegi arusaamatus õpetaja Haberi ja koolijuhataja vahel, ühe õpilase koolis toimepandud varguste-seeria lahendamise puhul, kus koolijuhataja olevat õpetaja H autoriteeti püüdnud lapsevanema juuresolekul kõigutada.

Võiks vast märkida veel üht koolisse puutuvat asjaolu. Harjumaa pea kõik valla volikogud otsustasid jaatavalt maakooli valitsuse poolt soovitatud V ja VI k. sundsuslikuks muutmist, ent ainult Kernu vald tegi eitava otsuse, loobus sellest. Õppeaasta jooksul korraldati 2 koolipidu. Jõulupuu, kevadel ekskursioon Viljandi kaudu Pärnu. Koolinõunik käis 2 korda kooli revideerimas. Koolitöö lõppes kevadel 25 mail 1928.

IV klassi kursuse lõpetasid: Elmar Gengelbach, Oskar Simovart, Aliide Kraas, Linda Uljata, Helene Kraas, Hilda Kendel, Martha Kulderknup, Aliis Kuusk, Hilja Luthverk, Paul Miller, Voldemar Nurmland, Helene Pekkar, Rudolf Pootsman, Linda Piksarv, Helmi Nipman, Helmi Suharov, kuna Linda Kõpperil ja Helmi Preibergil ja Helmi Tammel jäid järeleksamid, mille tüttu ei omandatud lõputunnistusi.

VI klassi lõpetasid: Linda Anette Bucht, Helmi Reintam, Johannes Voldemar Puhm, Rudolf Teinberg(Teinbeck), Arnold Lüllman, Leonhard Johannes Lindvers.

Õpilastel oli omal algatusel neli lugemisringi, tellides iga üksik ring omal kulul eri aegkirja, mida hiljem teise ringiga vahetati nii endile lugemismaterjaali soetades, sest kooli kogu on väike. Samuti andsid õpilased ise aegkirja "Kuma" välja, illustreerituna sisaldades õpilaste oma töid jutte ja luuletusi, nalju- samuti igasuguseid mõistatusi jne.

Kernu kooli kroonika, 6. osa

Kernu kooli kroonika kirjutab:

1928/29. õppeaasta õppetöö algus oli määratud 1. okt., ent korratu suve tõttu pikendati maa-algkoolide õppetöö algust sellekohase haridusmin. Ringkirjaga 8. okt. 1928 a.

8. okt. 1928 a. kell 9 hommikul alati õppetööd 3. määralise õppejõuga. Eelmistel kahel õppeaastal olnud määraline õppejõud Helmuth Treuman astus 1. oktoobril väeteenistusse. Harju maavalitsus määras siis puuduva õppejõu kohale Richard Bibikovi. Sel õppeaastal õpilaste üldarv oli 86 õpilast.

I kl. 14 poegl. 9 tütarl.; II kl. 11 poissi 4 tütarl.; III kl. 9 poegl. 4 tütarl.; IV kl. 8 poegl. 9 tütarl.; V kl. 9 tütarl.; VI kl. 5 poegl. 4 tütarl. 3 klassikomplekti moodustati järgmiselt: I-II kl. 38 õpilasega, klassijuh. Otto Kask, III-IV kl. 30 õpil. klassijuh. R.Bibikov, V-VI kl. 18 õpil. klassijuh. M. Haber.

Tunnid jaotati 3 õppejõu vahel ühes lisatundidega: Otto Kask, kui klassijuhataja 24 tundi + 2 lisat. Kokku 26 tundi nädalas, õpetaja R. Bibikov 30 tundi + 2 lisat. Kokku 32 tundi nädalas, õpetaja M. Haber 30 nädala tundi +1 lisatund, kokku 31 tundi.

Eelmiste aastate eeskujul seati sisse jällegi internaat, millest osavõtt oli enam-vähem kindel 30 õpil. Õppetöö algul olid ilmad soojad, olgugi sageli porised vihma tõttu, ent kuni jõuluni oli koolitöö korralik, ent pääle jõuluid, mil muutusid ilmastiku olud, tuli külm ja sageli kange pakane, mis takistas õpilaste korralikku kooliskäimist, eriti veebruarikuu pakase tõttu haigestusid grippi.

Kuna külmad -18 ͦ ja üle -20 ͦR järgi edasi kestsid ja haigestumine levines, suleti kool mõneks päevaks. Nii oli õppetöö katkestatud 15., 16., 17., 18., 19. veebr. kuna 20. veebr. püha palvepäev oli. Pääle nende päevade algas jällegi tervenenud õpilastega koolitöö, kuna osalt veel haiged olid, ei saanud õppetööd endise eduga jätkata. Hiljem haigestus õpetaja R. Bibikov, 14. märtsist kuni 23. märtsini asendas teda Harju maakoolivalitsuse korraldusel Olga Kask. Pääle selle töötati jälle endiselt.

Õpilaste keskel asutati õpetajate algatusel lugemisringid, kus iga ring tellis omale aegkirju jne. Samuti tegutses Karskusring "Edu". Samuti õpetaja R. Bibikovi algatusel kooli kooperatiiv.

Kooliaasta jooksul korraldati 2 õpilaste pidu. I peo sissetulek puhaskasu kooli raamatuk. täiendamiseks ja jõulupuu korraldamiseks, kuna 2. peo tulu kasutati ekskursiooniks, Harjumaa I laulupäevast osavõtuks Tallinna, viimasest võtsid osa 37 õpilast.

Kooli töö lõppes 4. juunil 1929. a. 7. juuni asemel. Haridusministeeriumi ringkirja põhjal. Kernu algkooli 6. kl. kursuse lõpetasid järgmised õpilased: Luthverk Asta, Malberg Leida, Värberg Linda, Vihalem Edgar, Milder Oskar, Miller Valter, Bergson Peeter, Hunt Elmar. Pent Adelaide osutus matemaatikas nõrgaks ning talle saab lõputunnistus väljaantud eelmainitud eksami sooritamisel. Eksami tähtajaks määrati 28. sept. 1929. a. Lõputunnistuse omandas ka Adelaide Pent pääle eksami rahuldavat sooritamist.

5. septembril s.a. andis koolijuhataja Otto Kask, kes juba 33 aastat mainitud algkooli juhatajana töötanud, Harju maakoolivalitsusele palve, maavalitsuse usaldusarsti soovitusel ja nõuandel, et teda pensionile määrataks, missuguse otsuse arstide komisjon 26. sept. 1929. a. kinnitas ja leidis, et õpetaja O. Kask on 75 % tööjõust kaotanud, mistõttu tööle kõlbmatu. Nii sai palve ühes tarviliste andmetega Töö ja Hoolekande ministeeriumi kinnitamiseks saadetud. Maakooli valitsuse otsuse põhjal on Otto Kask vabastatud, arvates 30 sept. s. a. Harjum.k.v. 4. nov. 1929. a. nr 2176.

Otto Kask on sündinud 1870. a. 25. dets Tartumaal Torma kihelk. Võtikvere vallas Lilastvere koolmeistri pojana. 1879. a. astus ta koduse õppimise järele kihelkonnakooli. 1883. a. astus Tartu linna kooli, mille lõpetamise puhul edasi Tartu Õpetajate Seminari, seda lõpetades 1887. a. sai oma isa juure Lilastvere koolmeistrile abiks, kus töötas 9 aastat, kus ta 1896. a. 16 sept. asus Kirna-Kohatu valla samanimelise valla kooli õpetajaks, kus töötas kuni 30. sept. 1929. a. Kokku on Otto Kask koolipõllul töötanud 42 aastat.

Möödunud õppeaastal 4. jaan. 1929. a. teatas maakoolivalitsus oma kirjas nr 27, et Otto Kask, samuti teisi vanemaid õpetajaid on Haridusministeeriumile autasu saamiseks esitatud. Samuti tänab maakoolivalitsus kauaaegse teenistuse eest, soovides ka edaspidiseks töötamiseks jõudu ja tahet.

Harjum.k.v. oma kirjaga 25. okt. 1929. a. nr 57 teatab, et Haridus ja Sotsiaalministeerium olevat autasu asja vastava ettepanekuga hr. Riigivanemale esinenud.

"Lõpetades oma töö, loodan, et nooremad jõud seda energilisemalt edasi viivad, kui mina vana ja väsinud seda suudan. Otto Willem Kask " 29. nov. 1929. a.

30. nov. 1929. a.

Asusin koolijuhatajana k/t ameti kohuste täitmisele 1. oktoobril 1929. a. Harju Maavalitsuse har. os. juh. suusõnalisel korraldusel. Kirjalik korraldus saabus 8. nov. 1929. a. Harju Maakoolivalitsuse kiri 8. XI. 29 nr. 2762.

Olen sündinud Vastseliina vallas Võrumaal Tsolli talu peremehe pojana 25. märtsil 1904. a. Lõpetasin Tallinna tehnikagümnaasiumi 1925. a. ja Võru õpetajate seminari 1926. a. Õpetajana töötanud 3 aastat − 2 esimest aastat Värska 6 kl. algkoolis Petserimaal. R. Bibikov

Kooli kroonika 1.osa

Laupäeval 1.XII.1928 rahvajutu järgi puudunud Kernu vallal XIX a esimesel poolel kool. Ainsaks haridustöö tegijaks osutus Hageri kiriku köster, käies lapsi loetamas Kernu vallas Kohatu külas asuvas Ülevainu talus. Kuid sellest oli vähe, et üldist kirjaoskamatust kõrvaldada. Seda märkasid mitmed ärksamad taluperemehed, eriti Kohatu küla Nõukse koha peremees Kustas Ilves. Tahtes võimaldada lastele kooliõpetust, ehitanud Kustas Ilves omal kulul ( vald kartnud suuri väljaminekuid) oma talu maa pääle koolimaja, mis tänini veel püsib. Et kooliõpetaja või tolleaegne ”koolmeister” puudus, siis saatnud K. Ilves oma poja linna õppima, kes pidi sääl end Kernu “koolmeistri” ametile ette valmistama. Poeg August asus pääle õppimise lõpetamist Kernule õpetajaks. Ta elab praegu, kaupleb loomanahkadega, käies neid taludest üles ostmas ja jällegi edasi müües. Isalt pärit talu müüs ta ära. Kool algas esimest õppepäeva 15.

okt 1869 aastal, Kustas Ilvese poolt püstitatud koolimajas. Koolikursus kestnud 5 aastat. Ruum muutunud õpilaste arvu suurenedes 30 õpilasele kitsaks, siis käinud koolmeister A. Ilves Hageri kirikuõpetajat Hoerscelmanni palumas, et ta katsuks mõjuda tolleaegse mõisahärra Christian von Rosenthali pääle, koolile tarvis mineva maa-ala suhtes, mis asuks keset valda, kuhu võiks siis püstitada ruumikama koolimaja. Mõisahärra Chr. von. R. annud maa ja palgid, kuna vald ehituskulud pidanud kandma. Uue koolimaja ehitus edenes jõudsasti, nii et 1874. a sügisel algas koolitöö juba uues koolimajas. Asukoht Pärnu maantee ääres umbes 42 km Tallinnast, vallamaja kõrval. Tähtsamad õppeained olid tol korral pühakirja õpetus, piiblilugu, katekismus, mis kõigil pidi, nagu August Ilves ise tähendab “tubli käes olema.” Nädalas oli 10 tundi piiblilugu, ühel päeval vana, teisel päeval uus testament. Katekismust oli 3 korda nädalas, rehkendamist 5 tundi nädalas, laulmine igapäev, kus suurt rõhku pandi koraalide laulmisele. Laupäeviti käisid koolis need, kel 3 talvet käidud enneõpitud aineid kordamas. Suvel käisid kõik õpilased kord kuus koolimajas koos, ka kordajad. Kordamine kestis kuni leeriajani (16−17 a). Pärast 7. aastat koolitegevust August Ilvese asemele tuleb koolmeistriks 1878. a Kuuda seminari lõpetaja Johannes Mikiver. J. Mikiver astus ametisse kooli , valla poolt sai palgaks 100 rubla aastas, pääle selle veel 30 rubla kantselei tööde eest. Õpetaja täitis tol ajal ka vallakirjutaja kohuseid. Samuti oli ka valla asjaajamine koolimajas, vallamaja puudusel. Õpetaja Mikiver oli ka agar põllumees, koolimaja ümbritses kännastik, täis võsu ja prahti, seda puhastas ja haris Mikiver soetades nii koolimaja juure põldu, ka pani ta aluse rohuaiale. Õpetus oli õpilastele maksuta, tuli ainult petrooleumi raha maksta. Õppeained samad kui Ilvese ajal, juure tulid ainult maateadus ja maakaardi tundmine, hiljem mõne aasta järele vene keel. Tunnid algasid hommikul kell 8 või 9 kestsid kella 1ni. Siis vahepääl üks tund lõunat ja kella 2−4 oli jällegi koolitöö. Koolipidusid sel ajal ei peetud, nende korraldamiseks ei antud luba. Igal aastal oli koolis jõulupuu, kust ka lapsevanemad osa võtsid. Jõulupuu hääks kingitud mõisnikult 10 rubla, mille eest soetati lastele raamatuid, maiustusi, mis kingiti lastele. Koolikohustus algas 10 aasta vanuselt. Kes ei ilmunud õigel ajal kooli, pidi maksma trahvi 5 kopikat iga puuduva kooli päeva eest. Kool algas õppetööd ikka 15. oktoobril ja lõpetas 15. aprillil kevadel. Kooli konvendi otsuse põhjal võidi koolitöö algust 2 nädalat edasi lükata. Kooli konvendi moodustasid kohalikud mõisnikud, kirikuõpetajaga eesotsas. Pühade vaheaegu oli enamasti 2 nädalat. Jõulu ajal algas pääle Kolmekuninga päeva kohe järgmisel päeval õppetöö. Läbi lugenud 22. mail 1932. a õige J. Mikiver.

Kernu kooli kroonika, 2. osa

1896. a lahkub kohalt õpetaja Joh.Mikiver, asemele valitakse vallavolikogu poolt Otto Kask, kes kuni tänini Kernu algkoolis tegutsenud koolijuhatajana. 15 oktoobril 1896. a sügisel algas Otto Kask oma õppetegevust. Kooli elu ja kord jäi algul muutusteta, juure tuli ainult vene keel. Ka õppeained, nagu: matemaatika ja maateadus pidi õpitama venekeeles. Emakeelt jäi 6 tundi, ka usuõpetust 6 tundi nädalas, viimane oli ka eesti keelne. Iga päev tuli töötada 6 tundi.

Varemalt, kui kooli õppekeeleks oli eesti keel, käisid kooli revideerimas kiriku õpetaja, vahete-vahel kooli eestseisjad, vöölmünder. Õppekeele muutudes vene keeleks tuli ka koolidesse uus revident − rahvakoolide inspektor. Йнспектор Народныхъ училищъ Ревельского 2 района, ühtlasi püsis revidendina kohalik kirikuõpetaja.

Lapsed pidid 10-aastaselt kooli ilmuma, 3 talvet sundsuslikult iga päev koolis käima. Pääle 3. talvet veel igal laupäeval pääle lõunat kell 2 kordamisele ilmuma, mis kestis 16.-17. eluaastani. Juhtus ka enam edasipüüdjaid õpilasi, kes ei leppinud ainult 3. talvega, vaid käisid 4 talvet. Viimastele pidin omast ajast juurde pühendama, et neid edasi saaks viia. 4 jaoga töötada igapäev, tegi nädalas umbes 45 tunni ümber. Tööd oli palju, kuid see meeldis mulle. Paljud neist õpilastest on nüüd, mitmed kõrgemaid õppeasutusi lõpetades, meie omavalitsuste jne avalikkudeks tegelasteks. Koolirevidendid, rahvakoolide inspektor ja kirikuõpetaja olid koolitööga rahul, ka polnud siis rahva hulgas rahulolematust märgata.

Olgugi, et koolid, külakoolid allusid ametlikult riigi poolt määratud inspektoritele, olid kohapäälseteks ülevaatajateks kohalikud kirikuõpetajad, kellede näpunäidete mõjul inspektorid sageli toimisid. Juhtus sageli, mis kirikuõpetaja arvas, et pole hää, seda ei tunnustanud kah inspektor hääks ja vastupidi.

Hageri koguduse õpetaja on kaunis vabavaateline, eriti tolle aja kohta, selletõttu oli võimalus väikesi laste õhtuid ja koolipidusid korraldada. Alguses sai rahvale maksuta laste poolt kahekõnesid, salme ja 2-3 häälelisi laule ettekantud. Neid korraldasin 3-4 aasta jooksul, osavõtt oli suur. Aegamööda sai ka 2-3 vaatusliste näidenditele üle mindud. Õhtud laulude ja näidenditega olid juba maksulised. Sissetulek või puhaskasu läks kehvematele õpilastele toetuse andmiseks, kas jalavarjude, riiete või õppetarvikute näol. Hiljem sai lastepidude puhtast kasust klassikoristaja ja kütja palgatud. Vene ajal pidid klassi puhastama ja kütma õpilased ise, seda tehti hommikuti enne tunde või hiljem pärast tunde kõik õpilased kordamööda üks päev. Ent see osutus sageli õige tülikaks ja õpilastele aegaviitvaks toiminguks just märgade hagude tõttu. Ka õpilased olid päri ja nii saigi kooliteenija kaubeldud. Nüüd Eesti Vabariigi algusest on õpilastepidude puhaskasu õpilasraamatukogu ja õppereiside korraldamiseks kasutatud.

1920 loodud koolivõrk on Kernu algkool 6 kl. määratud, kuna koolimaja vana ja väikene, kokkuvarisemas. Lapsi üle 40 sisse ei mahu. Eesti Vabariigi alul sai I, II ja III klassiga töötatud, mis oli väga raske suure lastearvu tõttu, sest tulid juure Haiba kogukonna lapsed. ( 1911. aastal põles Haiba koolimaja maha, sellejärele töötas nende kool mõnda aastat Haibas Ülevainu talu ruumides).

Haiba kogukonna lastearv oli sedavõrd väike, et koolivalitsus neile õpetajat maavalitsuse palgaga ei luba, soovitati Kernu algkooliga ühineda. Haibalased ei tahtnud Kernuga ühinemisest midagi kuulda, nii jäid 1920/21. õppeaastal Haiba kogukonna koolikohuslised lapsed koju. Maa koolivalitsus polnud ka järgmiseks õppeaastaks nõus haibalastele õpetajat saatma, ja haibalased omal kulul ei tahtnud õpetajat ja kooli ülalpidada, siis lõpuks 1921/22. õppeaastal saatsid lapsed kooli Kernule.

1920/21. õppeaastal avati 3. kl. Kernu vallamaja saalis, valiti ka teine õppejõud pr. I.Kütt. Kooli majanduslik olukord oli vilets , eriti õpetajale. Õpetajal oli kasutada üks õige tilluke toake, köögita, ühegi kõrval ruumita. Tol ajal oli vabu õpetaja kohti soodsemate majandusliste oludega, kui Kernu, nii siis lahkus prl. I.Kütt 5-nädalise töötamise järgi Kernult. Haiba kogukonna lapsed jäid koju jällegi aastaks.

Samal õppeaastal umbes veebruari-märtsi kuus saatis maakonna koolivalitsus Kernule jällegi teise õppejõu, prl. Trimmi ent vallavalitsus leidis, et koolitöö mõjuda segavalt vallavalitsuse asjaajamisele ning otsustati koolitööd vallamaja saalis mitte lubada. Vallavalitsuse poolt oli valla vahimehele või kojamehele ülesandeks tehtud õpetajat mitte sisse lasta vallamajja.

Kernu kooli kroonika, 3. osa

1921. aasta sügisel avati uuesti vallamaja kohtusaalis kolmas klass, õppejõuks Marie Johanson, siis tulid ka Haiba kogukonna lapsed kooli. See klass töötas 1921/22. õppeaasta korralikult. Koolipidusid oli õppeaasta jooksul 2, puhaskasust õppereis Tallinna ja selle ümbrusesse. Lastearv kasvas, vallamaja saal jäi kitsaks. Maakonna koolivalitsus juhtis tähelepanu Kernul tühja seisva härrastemajale. Ent rahvas ja ka vallavalitsus ei pooldanud mõisa. Oli palju vaeva enne kui rahvas harjus mõttega härrastemaja kasutada kooliks. Kernu valla valitsus sai mõisa teiselt korralt 5 tuba ja 1922/23. õppeaastal töötas õpetaja Johanson III ja IV kl. mõisas, kuna I ja II kl. koolijuhataja O.Kask´iga töötasid vanas koolimajas. V klassi ei saanud sel õppeaastal avada õppejõu puudusel.

Laste suure arvu tõttu oli ruum vanas koolimajas kitsas. Ei olnud klassis enam laua ruumi õpilastele kirjutamiseks. Maakonnakoolivalitsus andis loa viia kõike klasse mõisa. Vallanõukogu pikendas kooli üleviimise järgmiseks õppeaastaks. Ent lapsed, kes kõige rohkem kannatasid ruumi puuduse alla ja et lapsevanemad ka pooldasid I ja II kl. üleviimist mõisa, siis võtsid õpilased ise pingid ja muu koolimööbli ja viisid 1923. a märtsikuul I ja II kl. mõisa.

Sel õppeaastal oli ka õppereis õpilastega Tartu. Sel aastal lahkus Marie Johanson.

1923/24 õppeaastal avati ka V klass. Töötati kolme õppejõuga: Otto Kask, Jenny Paulsen ja Linda Valter. Õpilasi oli I klassis 30, klassijuhatajaks L. Valter, II kl. 20 ja III 21 õpil. klassijuhat. Otto Kask. IV kl. 25 ja V 7 õp. klassijuhatajaks Jenny Paulsen. Kokku 103 õpil. Koolinõunik käis 2 korda kooli revideerimas, oli tööga rahul. Pidu õhtuid 2 ühes käsitöö näitusega. Õppereise oli 2, 1. Varbola kantsi varemetele ( s.o. Pölli Jaanilinn) 2. Narva laulupeole lastekooriga ühtlasi õppereis ka Rakvere linna ja ümbrusesse.

1924/25. õppeaastal avati ka 6. kl. Töötati nelja õppejõuga: juhataja Otto Kask, Robert Viher, Marie Haber ja Aliide Mesila. Õpilasi oli I kl. 32, klassijuhatajaks oli M.Haber. II kl. 20 õpilast ja klassijuhataja O.Kask III kl. 20 ja VI 5 õpil. oli üks komplekt. Viimase klassijuhiks R. Viher. Samuti moodustas komplekti IV kl. 27 õpil ja V kl. 3 õpil. klassijuhatajaks A.Mesila. Kokku 109 õpilast.

Pääle Kask´i kõik noored õppejõud algasid tööd huvi ja agarusega. Et paljudel õpilastel igal õhtul koju minna liig kauge, eriti Haiba kogukonnast olevatele õpilastel, asutati kooli internaat. Nii et lapsed võisid terve nädala veeta koolimajas. Neil on oma magamisruumid 1 tütarlastele, 1 poeglastele. On oma teenija, kes muretseb sooja söögi eest, on ka söögituba, kus teatud kellaaegadel õpilased süüa saavad. Toidu ja selle valmistamise kulud tasuvad vanemad. Tänu ka vallanõukogule, et nad ruumide juurevõtmisega vastutulelikud on olnud. Rahvas oli õppejõududega rahul, ainult O.Kask´i pääle oli maakonna koolivalitsusse saadetud kaebus lastega liig karmi ümberkäimise põrast, mis koolinõuniku kohapääl käigu puhul kaebuse tagasivõtmisega likvideeriti.

Tol õppeaastal revideeris koolinõunik H. Summer kooli 2 korda. Oli tööga rahul, ainult klasside seinad näevad väga räpased ( tapeedid mustunud, räbalais), ei jätnud hääd muljet.

Sama õppeaasta 1925. aasta kevadel lõpetasid esimesed õpilased Kernu 6. kl. algkooli kursuse ( s.t. 6 kl.) alljärgnevad 5 õpilast: Aleksander Liiv, Reinhold Lüllman, Evald Rennik, Rosalie Traublum, Rudolf Uljata. Aasta jooksul sai 2 õpilaspeo õhtut korraldatud, 1 eel jõulupühi, teine märtsikuus. Esimese peo puhaskasu tarvitati raamatuköitmise materjali muretsemiseks. Teise peo sissetulekuga korraldati pääle koolitööd õppereis Haapsallu ja säält edasi Hiiumaale. Ülejäänud rahast osteti õpilaste raamatukoggu uusi raamatuid.

Kernu kooli kroonika, 4. osa

1925/26. õppeaastal algas koolitöö. 28. sept. õpetajate koosseis oli endine, õpilasi arvult 105. Õpilasi tuli Ruila kogukonnast, kus ainult IV kl. algkool, samuti ka väljas poolt Kernu kooliringkonda, nimelt Laitse vallast. I kl. õpilasi 2, II kl. 21, III kl. 20, IV kl. 20, V kl. 20 ja VI kl 4 õpil.

Klassikomplekte oli 4: I kl. klassijuh. O. Kask, II kl. klassijuh. M. Haber, III-IV kl. klassijuhatajaks A. Mesila ja V-VI kl. klassijuh. R. Viher. 7. oktoobril umbes 10-päevalise töötamise järele lahkus kohalt R. Viher, minnes kaitseväeteenistusse. Maakonna koolivalitsuse poolt saadeti kohale tagavara õpetaja Liebus asendama seni, kuni avanesid vallavalitsusel valimise võimalused seaduse päraselt.

Vallanõukogu valis uueks õppejõuks Jüri Vanaveski, kes aga kohe kohale ei saanud asuda. Selletõttu asendas maakoolivalitsuse tagavara õpetaja 7. okt. kuni 18. oktoobrini. Siis asus J. Vanaveski koolitööle, töö kestis takistusteta edasi.

Internaadis oli ülalmainitud õppeaastal 60 õpilast, missugune arv raskendas väga korrapidamist õpetajatel, sest koolijuhataja elas ja elab praegugi vanas koolimajas umbes 1,5 – 2 km eemal. Tuli sel ajal õpilaste poolt palju mööbli, nagu: koolilaudade, klassi ja magamistoa uste, õpetajate laudade ja toolide lõhkumist ja ka muid korratusi, õpilaste seas avalik kaardimäng isegi mängukaartide valmistamist ette. Õpetaja Vanaveski leidis ka, et mööbel polla küllalt tugev, pole üldse kõlbuline koolimööbliks, ent esimene väide pole küllalt põhjendatud, sest seina kaarte ja tabeleid kuhu augud tekkisid, ei valmistata kunagi tugevamast materjaalist, kui paberist ja teiseks järele jäänud koolimööbel püsib päris korralikuna praegugi veel. Mööbli pärast tekkisid õpetajate ja juhataja vahel väikesed konfliktid, mis aegamööda süvenesid.

Härrastemaja alumiselt korralt vabanesid kahe asuniku väljakolimise tõttu mõned ruumid, mõisasaal, paar tuba ja köök, mis ka kooli kasutada jäid. Et õpilaste söögituba väga ebasoodsal kohal asus ja et õpetajatel Haberil ja Mesilal tuli leppida asjaoluga, et internaadi söögikeetja nende ühist kööki ka veel internaadi köögiks tarvitas, siis oli õpetajate omavaheliseks arutlemiseks söögitoa ja samuti ka internaadi köögi allaviimise küsimus päevakorral. Ka lasti valla poolt allolev pliit remonteerida ja üks tubadest sai kooliteenija korteriks. Teine tuba, mida oleks õpilaste söögitoaks võinud kasutada, vajas hädasti remonti. Sääl oli laekrohv osalt sisse langenud, osa aga rippus laes ja kogu lagi oli hädaohtlikult pragunenud. Hoolekogu otsustas, mitte enne remonti söögituba alla viia, seda pooldasid ka lastevanemad. Ent ühel päeval (oli õpet. Haberi korrapidamisnädal) oli pr. Haber lasknud ilma juhataja sellekohase korralduseta laste söögitoa lauad, pingid ja kastid õpilastel alla, katkise laega tuppa kanda. Koolijuhataja seda nähes, lasi pingid jne. jällegi üles tuua, endisesse ruumi tagasi. Tekkis suurim tüli, kus üksteisele sõnu loobiti, tagajärjeks − õpetaja Haberi kaebtus maakonna koolivalitsusse. Et esimesel kaebtusel soovitavat tagajärhe polnud, saatis õpetaja Haberi koolivalitsusele uue üksikasjalise, muidugi endale kaitset otsiva pika kaebekirja, muidugi paludes juhatajat tema kompromiteerimise pärast vastutusele võtta. Nähtavasti ei tegutsenud maakonna koolivalitsus küllalt kiiresti kaebtuse lahendamisel, lisaks tuli veel J. Vanaveski kohalt lahti registreerimise palve, viimase puhul sõitis koolinõunik H. Summer kohapääle asja lahendama. J. Vanaveski midagi olulist lahkumise põhjuseks ei esitanud, jäi siiski omast palvest hoolimata kohale, olgugi et koolinõuniku poolt lahkumiseks ei tehtud takistusi. Seekord seati siis jällegi koolinõuniku kaasabil rahu majja.

Samal õppeaastal muretsetu ka mõned õppeabinõud: loodusloo pilte 2740 mk väärtuses ja magneedi pulgad. Laste s.o õpilaste raamatukoggu 12 uut raamatud, viimase täiendamiseks.

Samal õppeaastal korraldatu 2 õpilaspidu, millede puhastulu üldsummas 5000 mk kulutati ekskursiooniks Viljandi ja viimase ümbrusesse tutvumiskäiguks.

Õpilaste kooliskäimine oli korratu, puuduvate päevade arv suur, selletõttu trahvimine sagedane nähtus. Ka leidis õpetaja Vanaveski, et lapsed oma vanuse kohta vähearenenud olla, eriti neljandas klassis, kus hr. Vanaveski klassijuhatajaks. Neljandas klassis osutus palju õpilasi nõrkadeks, jäid teiseks aastaks. Neljanda klassi kursuse lõpetasid järgmised õpilased: Salme Jenk, Eduard Alender, Rudolf Kõpper, Oskar Leomar, Leonhard Lindvers, Arnold Lüllman, Julius Meibaum, Linda Bucht, Raimond Prantsa, Johannes Puhm, Hilda Rammus, Helmi Reintam, Erika Semei, Salme Suitslep, Alfred Suitslep, Rudolf Teinberg, Elfriide Traublum, Rudolf Tummeltau. 5. klassi kursuse lõpetasid neli õpilast: Salme Malberg, Emilie Puhm, Arnold Suharov ja Salme Uljaste.

Koolinõuniku poolt sai revideeritud kooli 3 korda õppeaasta kestel.

Kernu kooli kroonika, 5. osa

1926/27 õppeaasta.

Kooliõpilasi üldse 105. I kl.20 õpil.; II kl.20 õpil. III kl.22 õpil. IV kl 20 õpil. V kl. 6 õpil ja VI kl. 17 õpil. Koolitöö algas 4. Okt.1926 a. sügisel ja lõppes kevadel 31 mail 1927 a.

Õpetajad kõik endised pääle Jüri Vanaveski kes lahkus kohalt, tema asemele määrati maakonnavalitsuse poolt Helmuth Treuman, pääle selle määras maakonnavalitsus lisatundidele, mis kogunes arvult 15 tunniandja , Olga Kask´i, nii oli tol õppeaastal 5 õppejõudu.

Ka oli moodustatud 4 klassikomplekti. I-II kl. klassijuhatajaks O.Kask III-V kl. klassijuh. M. Haber IV kl ja klassijuh. H.Treuman. VI kl.klassijuhatajaks A.Mesila.

Sel aastal kannatas kool Kernu vallamaja mahapõlemise tõttu ruumipuuduse all. Möödunud õppeaastal asunikkude poolt vabastatud ruumid, läksid vallavalitsuselekasutatavaiks ruumideks, ühelt poolt, kuna teisel pool elas, kelle tarvitada hulk ruume, tube seisid kasutamata. Koolil puudus õpilaste köök ja söögituba, kuna asunik Madis Liiv kooli kõrval asuvaist ruunist kööki ega söögituba ei annud, vaid teisest tiivast, kuhu lapsed olid sunnitud läbi lume käima; viimane asjaolu tekitas ka lastevanemates nurinat, ent polnud parata,

Samal aastal tekkis rahva seas lahkarvanusi. Ühed, kes pooldasid mõisa ostmist kooli ning vallamajaks, teised, kes toonitasid uue vallamaja ehitamist, põhjendades, et mõisa remont ületada nende kahe maja ehitamiskulud. Härrastemaja arvati mõnelt poolt ka vanaks., kokkuvarisevaks majaks. Ka maavalitsus omalt poolt pooldas härrastemaja ostmise mõtet, selleks tulid maavalitsusest kohale insener arhitekt Treuman ja koolinõunik H.Summer, et selgusele jõudabmaja väärtuses ja vastupidavuses ning teine, et selgitada rahvale härrastemaja ostmise tulu, lihtsalt teha propagandat härrastemaja omandamiseks, ent polnud tagajärgi.

1927 a. kevadel algas vana vallamaja põlenud varemetele uue ehitamine. Kuna koolimaja jäi ikkagi sinna rahva poolt siunatud härrastemajja. Muide läks koolitöö kaunis rahulikult ja edukalt.

Sellel õppeaastal möllas ülemaa kõigis koolides sarlaki taud. Kernu algkool oli puutumata taudist kuni aprilli kuu algul, mõni päev eel lihavõtte pühade vaheaega sulges Hageru jsk arst dr. Mattei 8. april. kuni pääle pühi, koolivaheaja möödumiseni 21. april. kooli.

Pääle vaheaja ilmusid kõik õpetajad jällegi koolitööle, kadunuks jäi Aliide Mesila, kes ei ilmunud ka järgmisel töö päeval kohale, kuna kolmandal päeval juhuslikult kuulsime, et viibivat Tallinnas nakkushaiguste haigemajas sarlakis haigena. Sai säält järele päritud ja ka ühtlasi maavalitsuselt asetäitjat õpetajat palutud.Ka eeljõulud oli A. Mesila haige ja määrati arsti poolt 2.nädalaks puhkusele, siis asetas teda tunniandja Kask ja ka teised õpetajad, ent maakonnavalitsus kelle korraldusel sarnane asetamine sündis ei hinnanud seda vaeva milgi kombel.

Umbes 24.aprillil tuli kohale maavalitsuse tagavara õpetaja Martin Ludvig ning töö kestis, kuni tuli uus taudi puhang. 5.mail suleti jällegi kool jsk arsti korraldusel kuni 13 maini. Kooliruumid puhastati ja desinfitseeriti uuesti.

Koolitöö algas 23 .mail uue hooga, 25.mail ilmus ka õpetaja Mesila jällegi kohale tervena. M.Ludvig lahkus.

Õpetajate vahekord juhatajaga oli kena, energiline oli H.Treuman koolis korra loomisel, ei kordunud enam eelmise kooliaasta mööbli jne lõhkumised. Vähe halb oli teiste õpetajate, ennem kohal viibinud õpetajate suhtumine tunniandjale, püüti avaldada viimasele vaenulikkust ning arvati üldse tunniandja koha pääle määramist maavalitsuse poolt "onupoja"poliitikaks.

Lõpetasid kevadel IV klassi kursuse järgmised õpilased- Pauliine Jenk, Leida Marie Malberg,Voldemar Milder, Valter Ferdinand Metsküla, Asta Johanna Luthverk, Herbert Heinrich Nurmland, Elmar Johannes Hunt, Arnold Aleksander Teek, Valter Miller, Adolf Heinrich Leomar, Alfred Johannes Suitslep, Helmi Aliise Gengelbach, Salme Gutman.

VI kl.kursuse lõpetasid-

Olga Johanson, Siegfried Georg Kuhli, Alfred Adolf Välja, Liibov Vekman, Anna Liiv, Aleksander Treiberg, Meeta Malberg, Ernst Leonhard Poverus, Jaan Kõpper, Hilda Hermiine Auman, Olga Veneida Kraam, Alfred Heinrich Pootsman, Paul Kraam, Ervin Rudolf Reintam, Arnold Klaas, Pauliine Tikenberg, Johannes Sooman.

Koolinõunik käis 3 korda õppeaasta kestel. Koolipidusid kaks, ekskursioone polnud haiguste tõttu.

1929 I 23

1927/28 õppeaastal algas koolitöö 1927.a. 3.okt. Tööd jätkati kolme määralise õppejõuga ja ühe tunniandjaga. Üks määraline õpetaja Aliide Mesila lastearvu kahanemise ja sellega kaasaskäiva klassikomplekti koondumisega maavalitsuse sellekohase korralduse tõttu lahkus kohalt.

Õpilaste üldarv 90. I kl.12 poissi ja 10 tütarl. II kl. 7 poissi ja 3 tütarl. III kl. 10 poissi ja 10 tütarl. IV kl. 5 poissi ja 15 tütarl. V kl. 7 poissi ja 5 tütarl. VI kl 4 poissi ja 2 tütarl.

3 klassikomplekti moodustati järgmiselt :

I-II kl. juhatajaks O.Kask kokku 32 õpil. III-VI kl.-juhatajaks Helmuth Treuman 26.õpil. kompl. IV-V kl.-juhatajaks M.Haber 32 õpilasega kompl. Tunnid jaotati nelja õppejõu vahel: Otto Kask 22 tundi, M.Haber 28 tundi ja H.Treuman 28 tundi ja A.Kask lisatunnid arvult 10.

Õppeaasta möödus korralikkus töös ühegi koolitööd segava takistuseta. Samuti tekkis jällegi arusaamatus õpetaja Haberi ja koolijuhataja vahel, ühe õpilase koolis toimepandud varguste-seeria lahendamise puhul, kus koolijuhataja olevat õpetaja H autoriteeti püüdnud lapsevanema juuresolekul kõigutada.

Võiks vast märkida veel üht koolisse puutuvat asjaolu. Harjumaa pea kõik valla volikogud otsustasid jaatavalt maakooli valitsuse poolt soovitatud V ja VI k. sundsuslikuks muutmist, ent ainult Kernu vald tegi eitava otsuse, loobus sellest. Õppeaasta jooksul korraldati 2 koolipidu. Jõulupuu, kevadel ekskursioon Viljandi kaudu Pärnu. Koolinõunik käis 2 korda kooli revideerimas. Koolitöö lõppes kevadel 25 mail 1928.

IV klassi kursuse lõpetasid: Elmar Gengelbach, Oskar Simovart, Aliide Kraas, Linda Uljata, Helene Kraas, Hilda Kendel, Martha Kulderknup, Aliis Kuusk, Hilja Luthverk, Paul Miller, Voldemar Nurmland, Helene Pekkar, Rudolf Pootsman, Linda Piksarv, Helmi Nipman, Helmi Suharov, kuna Linda Kõpperil ja Helmi Preibergil ja Helmi Tammel jäid järeleksamid, mille tüttu ei omandatud lõputunnistusi.

VI klassi lõpetasid: Linda Anette Bucht, Helmi Reintam, Johannes Voldemar Puhm, Rudolf Teinberg(Teinbeck), Arnold Lüllman, Leonhard Johannes Lindvers.

Õpilastel oli omal algatusel neli lugemisringi, tellides iga üksik ring omal kulul eri aegkirja, mida hiljem teise ringiga vahetati nii endile lugemismaterjaali soetades, sest kooli kogu on väike. Samuti andsid õpilased ise aegkirja "Kuma" välja, illustreerituna sisaldades õpilaste oma töid jutte ja luuletusi, nalju- samuti igasuguseid mõistatusi jne.

Kernu kooli kroonika, 6. osa

Kernu kooli kroonika kirjutab:

1928/29. õppeaasta õppetöö algus oli määratud 1. okt., ent korratu suve tõttu pikendati maa-algkoolide õppetöö algust sellekohase haridusmin. Ringkirjaga 8. okt. 1928 a.

8. okt. 1928 a. kell 9 hommikul alati õppetööd 3. määralise õppejõuga. Eelmistel kahel õppeaastal olnud määraline õppejõud Helmuth Treuman astus 1. oktoobril väeteenistusse. Harju maavalitsus määras siis puuduva õppejõu kohale Richard Bibikovi. Sel õppeaastal õpilaste üldarv oli 86 õpilast.

I kl. 14 poegl. 9 tütarl.; II kl. 11 poissi 4 tütarl.; III kl. 9 poegl. 4 tütarl.; IV kl. 8 poegl. 9 tütarl.; V kl. 9 tütarl.; VI kl. 5 poegl. 4 tütarl. 3 klassikomplekti moodustati järgmiselt: I-II kl. 38 õpilasega, klassijuh. Otto Kask, III-IV kl. 30 õpil. klassijuh. R.Bibikov, V-VI kl. 18 õpil. klassijuh. M. Haber.

Tunnid jaotati 3 õppejõu vahel ühes lisatundidega: Otto Kask, kui klassijuhataja 24 tundi + 2 lisat. Kokku 26 tundi nädalas, õpetaja R. Bibikov 30 tundi + 2 lisat. Kokku 32 tundi nädalas, õpetaja M. Haber 30 nädala tundi +1 lisatund, kokku 31 tundi.

Eelmiste aastate eeskujul seati sisse jällegi internaat, millest osavõtt oli enam-vähem kindel 30 õpil. Õppetöö algul olid ilmad soojad, olgugi sageli porised vihma tõttu, ent kuni jõuluni oli koolitöö korralik, ent pääle jõuluid, mil muutusid ilmastiku olud, tuli külm ja sageli kange pakane, mis takistas õpilaste korralikku kooliskäimist, eriti veebruarikuu pakase tõttu haigestusid grippi.

Kuna külmad -18 ͦ ja üle -20 ͦR järgi edasi kestsid ja haigestumine levines, suleti kool mõneks päevaks. Nii oli õppetöö katkestatud 15., 16., 17., 18., 19. veebr. kuna 20. veebr. püha palvepäev oli. Pääle nende päevade algas jällegi tervenenud õpilastega koolitöö, kuna osalt veel haiged olid, ei saanud õppetööd endise eduga jätkata. Hiljem haigestus õpetaja R. Bibikov, 14. märtsist kuni 23. märtsini asendas teda Harju maakoolivalitsuse korraldusel Olga Kask. Pääle selle töötati jälle endiselt.

Õpilaste keskel asutati õpetajate algatusel lugemisringid, kus iga ring tellis omale aegkirju jne. Samuti tegutses Karskusring "Edu". Samuti õpetaja R. Bibikovi algatusel kooli kooperatiiv.

Kooliaasta jooksul korraldati 2 õpilaste pidu. I peo sissetulek puhaskasu kooli raamatuk. täiendamiseks ja jõulupuu korraldamiseks, kuna 2. peo tulu kasutati ekskursiooniks, Harjumaa I laulupäevast osavõtuks Tallinna, viimasest võtsid osa 37 õpilast.

Kooli töö lõppes 4. juunil 1929. a. 7. juuni asemel. Haridusministeeriumi ringkirja põhjal. Kernu algkooli 6. kl. kursuse lõpetasid järgmised õpilased: Luthverk Asta, Malberg Leida, Värberg Linda, Vihalem Edgar, Milder Oskar, Miller Valter, Bergson Peeter, Hunt Elmar. Pent Adelaide osutus matemaatikas nõrgaks ning talle saab lõputunnistus väljaantud eelmainitud eksami sooritamisel. Eksami tähtajaks määrati 28. sept. 1929. a. Lõputunnistuse omandas ka Adelaide Pent pääle eksami rahuldavat sooritamist.

5. septembril s.a. andis koolijuhataja Otto Kask, kes juba 33 aastat mainitud algkooli juhatajana töötanud, Harju maakoolivalitsusele palve, maavalitsuse usaldusarsti soovitusel ja nõuandel, et teda pensionile määrataks, missuguse otsuse arstide komisjon 26. sept. 1929. a. kinnitas ja leidis, et õpetaja O. Kask on 75 % tööjõust kaotanud, mistõttu tööle kõlbmatu. Nii sai palve ühes tarviliste andmetega Töö ja Hoolekande ministeeriumi kinnitamiseks saadetud. Maakooli valitsuse otsuse põhjal on Otto Kask vabastatud, arvates 30 sept. s. a. Harjum.k.v. 4. nov. 1929. a. nr 2176.

Otto Kask on sündinud 1870. a. 25. dets Tartumaal Torma kihelk. Võtikvere vallas Lilastvere koolmeistri pojana. 1879. a. astus ta koduse õppimise järele kihelkonnakooli. 1883. a. astus Tartu linna kooli, mille lõpetamise puhul edasi Tartu Õpetajate Seminari, seda lõpetades 1887. a. sai oma isa juure Lilastvere koolmeistrile abiks, kus töötas 9 aastat, kus ta 1896. a. 16 sept. asus Kirna-Kohatu valla samanimelise valla kooli õpetajaks, kus töötas kuni 30. sept. 1929. a. Kokku on Otto Kask koolipõllul töötanud 42 aastat.

Möödunud õppeaastal 4. jaan. 1929. a. teatas maakoolivalitsus oma kirjas nr 27, et Otto Kask, samuti teisi vanemaid õpetajaid on Haridusministeeriumile autasu saamiseks esitatud. Samuti tänab maakoolivalitsus kauaaegse teenistuse eest, soovides ka edaspidiseks töötamiseks jõudu ja tahet.

Harjum.k.v. oma kirjaga 25. okt. 1929. a. nr 57 teatab, et Haridus ja Sotsiaalministeerium olevat autasu asja vastava ettepanekuga hr. Riigivanemale esinenud.

"Lõpetades oma töö, loodan, et nooremad jõud seda energilisemalt edasi viivad, kui mina vana ja väsinud seda suudan. Otto Willem Kask " 29. nov. 1929. a.

30. nov. 1929. a.

Asusin koolijuhatajana k/t ameti kohuste täitmisele 1. oktoobril 1929. a. Harju Maavalitsuse har. os. juh. suusõnalisel korraldusel. Kirjalik korraldus saabus 8. nov. 1929. a. Harju Maakoolivalitsuse kiri 8. XI. 29 nr. 2762.

Olen sündinud Vastseliina vallas Võrumaal Tsolli talu peremehe pojana 25. märtsil 1904. a. Lõpetasin Tallinna tehnikagümnaasiumi 1925. a. ja Võru õpetajate seminari 1926. a. Õpetajana töötanud 3 aastat − 2 esimest aastat Värska 6 kl. algkoolis Petserimaal. R. Bibikov