1934/35 õppeaasta Koolitöö algas I klassis 17. septembril, teistes klassides 1. oktoobril. Õpilasi oli I klassis 14, II klassis 14, III klassis 21, IV klassis 14, V klassis 15 ja VI klassis 5 õpilast. Kokku oli õpilasi 83. I–II klassi juhatajaks oli Josefine Kuntler, III–IV klassi juhatajaks oli Olga Kroon, V–VI klassi juhatajaks oli Richard Bibikov. Kooli hoolekogusse valiti lastevanemate poolt Mart Silronlich ja Anna Kleeberg, vallavolikogu poolt Jaan Paum ja Eduard Traublum, õppejõudude hulgast Richard Bibikov ja Josefine Kuntler. Õppenõukogu koosseis kujunes järgmiseks: koolijuhataja Richard Bibikov, õpetaja Olga Kroon, õpetaja Josefine Kuntler, lastevanemate esindaja Anton Abram, hoolekogu esindaja Anna Kleeberg. Avaldatud algkooliseaduse muutmise dekreedi (RT.45) ja avaldatud algkooli tunnikavade määrusega (RT.43-1935, RT.64- 1934,552) jäeti võõrkeele küsimus kooliülalpidajate otsustada, kusjuures algatus anti hoolekogudele. Kernu algkooli hoolekogu, arvestades sellega, et ühtluskooli põhimõte võõrkeele tundide arvuga alg- ja keskkoolis kaotatud oli (algkoolis 3 ja keskkoolis 5 nädalatundi) ning keskkooli astujatel algkooli lõpetajatel niikuinii tuleb võõrkeeles oma teadmisi täiendada, otsustas võõrkeelt tunnikavast välja jätta. Kernu vallavolikogu aga otsustas tunnikavva võõrkeelena võtta vene keele (Hasomini Koolivalitsuse 9. juuni rngr.nr 3639 järele oli lubatud võõrkeelena õpetada inglise, prantsuse, saksa või vene keelt). Hilisema 27. septembri korraldusega Hasomini Koolivalitsus jättis vene keele õppekavva võtmata. Õppenõukogu otsusega võeti võõrkeeleks saksa keel. Kernu vallavalitsus ja vallavolikogu nimetatud võõrkeele küsimust teist korda arutusele ei võtnud. Lastevanemate koosolekul 25. novembril 1934 lastevanemad otsustasid esineda Kernu vallavalitsusele palvega, et kooli juurde saaks asutatud internaat. Koolijuhataja poolt oli juba varem vallavalitsuse ja Maakoolivalitsuse tähelepanu juhitud sellele, et avaldatud algkooliseaduse §27 järele peab Kernu algkoolis olema internaat. Kernu vallavalitsusel ei õnnestunud internaadiruume leida. 21. detsembril kell 4 pärastlõunal korraldati koolis jõulupuu, kus õpilased esinesid vastavate ettekannetega. Jõulukõ- nega esines praost K. Thomson. Jõulupuu korraldamiseks oli valla poolt määratud 22.50 krooni, mille eest kooli hoolekogu muretses õpilastele maiustusi. 22. märtsil 1935 kinnitati Harjumaa I piirkonna koolinõuniku poolt Kernu algkooli kooliaia plaan ja eelarve. Plaani valmistas K. Suurmann. Plaani kohaselt istutasid õpilased 16. mail 1935 aia põhjapoolsele küljele kuuse elusaia pikkusega 125 meetrit. Eelmisel õppeaastal istutati sirelid (arvult 17) koolimaja idapoolsete akende alla kahes reas, 1 niinepuu maantee äärde ja 1 saar metsa ääre. 5.–6. klassi õpilaste poolt rajati metsa alla üks vabaõhuklass. Koolinõunik külastas kooli 20. märtsil, viibis 3.–4. ja 5.–6. klasside matemaatika ja 5.–6. klasside loodusõpetuse tundides. VI klassi lõpetasid 29. mail 1935 Nelli-Renate Luthverk, Herbert Hunt, Erich-Ralf Limperk ja Arnold Piksarv, kuna Harry Traublumile määrati õppeülesanne emakeeles. Harju Maakoolivalitsuse poolt korraldati 2. juunil laulu-mängupäev, missugune aga ebaõnnestus külma ja vihmase ilma tõttu. Laulu-mängupäev lükati edasi 16. juuniks 1935. Kernu algkool võttis nimetatud päevadest osa. 2. juunil 27 laulja-võimleja ja 2 õpetajaga, 16. juunil 18 laulja-võimlejaga ja 2 õpetajaga. Harjumaa koolide laulumängupäeva laulud ja võimlemised kanti ette ka koolipeol 26. mail 1935. Tulu saadi 56.37 krooni. 12. mail 1935 korraldas kool emakeelepäeva, millest võtsid osa umbes 100 inimest. Kõneles Richard Bibikov. Kool lõppes 29. mail 1935. Raamatuaasta puhul korraldas RA Kernu komitee, kuhu kuulusid härrad K. Plumann, J. Tahk, Richard Bibikov, A. Rosenthal, Johannes Luthverk ja preili H. Israel. Kernu koolimajas 15. septembril 1935 RA juubeliaktuse ning sama toimkonna ja isamaaliidu Kernu osakonna ühisel ettevõttel 27. oktoobril 1935 “Rahvusliku päeva” ja “RA kontsertballi”, kus kõneles propagandajuht härra Oidermaa, esinesid solistidena preili H. Israel (laul), N. Luthverk (laul), preili M. Kerbe (klaver) ja härra Johannes Luthverk (orel). Osavõtmine RA aktusest, Rahvuslikust päevast ja RA kontsertballist oli elav. RA kontsertballi puhastulu 13.00 krooni annetati Kernu algkoolile ja kohalikule raamatukogule. Josefine Kuntler meenutab Asusin Kernu algkooli k/t õppejõuna 1932. aasta sügisel. 1933. aasta sügisel valis vallavolikogu mu määraliseks õppejõuks. Et aga 1933/34. õppeaastaga lõppes ka mu praktikaaeg (olin tookord õpetajaameti kandidaat), siis registreeris Harjumaa Koolivalitsus mu ametist lahti. 1934/35. õppeaastal määrati mind jälle Kernu algkooli, seekord määralise õppejõuna. Olen sündinud 22. veebruaril 1905 Tallinnas. Õppisin Tallinnas. Lõpetasin Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasiumi. Peale selle jätkasin õpingut (2 aastat) Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas, millise õpingu olin sunnitud aga katkestama majanduslikel põhjustel. Hiljem astusin ma Tallinna Pedagoogiumi, mille lõpetasin 1932. aasta kevadel. Kohe peale Pedagoogiumi lõpetamist asusin Kernu algkooli. Nüüd olen olnud siin juba kolm aastat. Neljanda aasta alul s.o. 20. novembril 1935 lahkun ametist omal palvel. Põhjuseks abiellumine. Minu jä- reltulijale soovin õnne, edu ja hääd läbisaamist lastega, kes käesoleval aastal eriti armsad. 1935/36. õppeaasta Koolitöö algas I klassis 16. septembril, teistes klassides 26. septembril 1935 ning lõppes kõigis klassides 29. mail 1936. Õpilasi oli koolis 88. I–II klasside juhatajaks oli Josefine Kuntler kuni 20. novembrini 1935 ja Leida Kuurmann-Karilaid kuni kooliaasta lõpuni. III–IV klasside juhatajaks oli Olvi Kroon, V–VI klasside juhatajaks oli Riivo Talgre. Kooli hoolekogu liikmed olid: esimees Mart Vainu (lastevanemate esindaja), esimehe abi Jaan Puhm (vallavalitsuse esindaja), laekur Eduard Traublum (vallavalitsuse esindaja), sekretär Olvi Kroon (õpetaja), Anna Pootsmann (lastevanemate esindaja), Riivo Talgre (koolijuhataja). Õppenõukogu liikmeteks olid: Riivo Talgre (koolijuhataja), Olvi Kroon (õpetaja), 1. augustist 20. novembrini 1935 Josefine Kuntler (õpetaja), 20 novembrist 1935 kuni 1. augustini 1936 Leida Karilaid (õpetaja), Eduard Bürger (lastevanemate esindaja) ja Anna Pootsmann (hoolekogu esindaja). Kool korraldas 11. detsembril 1935 raamatute rändnäituse, 20. detsembril.1935 jõulupuu, 8. veebruaril 1936 koolipeo, 10. mail 1936 emadepäeva, 24. mail 1936 koolipeo. Lastevanemate koosolekuid peeti kaks: 22. septembril 1935 ja 16. veebruaril 1936. Hoolekogu koosolekuid oli 14 ja õppenõukogu koosolekuid 7. Kooli külastasid 2. oktoobril 1935. koolinõunik J. Johanson ja Harju Maakoolivalitsuse juhataja S. Leidtorp ja 10. detsembril 1935. koolinõunik J. Johanson. VI klassi kursuse lõpetasid 10 õpilast: Oskar Kulderknup, Arved Reintamm, Hardo Keltjärv, Rosete Kraas, Maida Illopmägi, Erna Ruus, Asta Vainu, Marianne Valdsnep, Hilda Kreek ja Selma Pauklin. V–VI klasside väljaandel ilmus 2 seinakirja, III–IV klasside väljaandel ilmus üks seinakiri. Laste korratu koolisaatmise eest trahviti hoolekogu poolt J. Kruusi 2 korda kokku 1.30 krooni ja A. Kruusi 1 kord 50 senti Koolile annetati: RA Kernu komitee poolt 16.22 krooni, August Jürgeni poolt 5 krooni. 24. mail 1936 korraldatud peo puhastulu arvel korraldati V–VI klasside õpilastele ekskursioon Viljandisse 13.–15. juunil 1936. Ekskursioonist võtsid osa 12 õpilast ja 2 õpetajat – Olvi Kroon ja Riivo Talgre. Kooliaias kaevati hekikraavi ja täideti põllult toodud mullaga 108 meetrit 27.20 krooni väärtuses, lõhuti ja koristati raudkive 9.40 krooni väärtuses, asutati kivitaimla, ehitati 160 meetrit tara 150 krooni väärtuses, väetati 12,5 a. 8.50 krooni väärtuses, külvati muru 96 m² ja tasandati teehöövliga 24 a. mänguplatsi. 1936/37. õppeaasta Õpetaja Leida Karilaidi asemele määrati Harju Maakoolivalitsuse poolt Erich Altmäe üheks aastaks. Koolitöö algas I klassis 14. septembril, teistes klassides 24. septembril ja lõppes kõigis klassides 29. mail 1937. Kooltöö katkestati 21. jaanuarist kuni 1. veebruarini 1937 levinenud sarlaki haiguse pä- rast. Haigestus 11 õpilast ja koolijuhataja tütar Heli Talgre. Viimane suri 4. aprillil 1937 sarlakihaigusest tingitud südamepõ- letikku. Õpilasi oli: I klassis 6 poissi ja 9 tüdrukut: kokku 15 õpilast; II klassis 12 poissi ja 6 tüdrukut: kokku 18 õpilast; III klassis 7 poissi ja 5 tüdrukut: kokku 12 õpilast; IV klassis 6 poissi ja 11 tüdrukut: kokku 17 õpilast; V klassis 14 poissi ja 8 tüdrukut: kokku 22 õpilast; VI klassis 4 tüdrukut: kokku 4 õpil. Kokku oli koolis 88 õpilast. I–II klasside juhatajaks oli Olvi Kroon, III–IV klasside juhatajaks oli Erich Altmäe, V–VI klasside juhatajaks oli Riivo Talgre. Kooli hoolekogu liikmeteks olid: esimees Eduard Hunt (lastevanemate esindaja), laekur Eduard Traublum (vallavalitsuse esindaja), kirjatoimetaja Erich Altmäe (õpetaja), esimehe abi Marie Jansen (lastevanemate esindaja), Jaan Puhm (vallavalitsuse esindaja), Riivo Talgre ( koolijuhataja). Õppenõukogu liikmeteks olid: esimees Riivo Talgre (koolijuhataja), kirjatoimetaja Olvi Kroon (õpetaja), Erich Altmäe (õpetaja), Jaan Puhm (hoolekogu esindaja), Anna Ristikmäe (lastevanemate esindaja). Kool korraldas: 1) koolipeo 1. juunil.1937. 2) kutsehariduspäeva 29. novembril 1936. Kõnelesid koolijuhataja Riivo Talgre, Hageri täiend.kooli õpetaja K. Tõnnis ja Nissi täienduskooli õpetaja Tiki. Esinesid ettekannetega S.-L Kernu segakoor, õpilaste laulukoor ja K.T Kernu rühma liikmed. 3) emadepäeva 9. mail 1937. 4) kooli jõulupuu 19.dets. 1936. | Kroonikat sirvis Liis Aasamaa